Huumorit. Vol 1

Moderaator: Juhatus

Vasta
Kasutaja avatar
Tom
Postitusi: 814
Liitunud: 18 Jaan 2010, 12:09
Tsikkel: GSF 1200

Re: Huumorit. Vol 1

Postitus Postitas Tom »

Tarmo viimast pilti vaadates tundub, et Tarvajaht on alanud
Tõde kui mõiste kaotab oma olulisust, faktid ei loe, hinnangud tulevad ei tea kust....

Kasutaja avatar
boob
RRRC
Postitusi: 1192
Liitunud: 12 Jaan 2010, 23:46
Tsikkel: Honda Crosstourer VFR1200 DCT
Telefon: 5013912
Asukoht: Tapa

Re: Huumorit. Vol 1

Postitus Postitas boob »

http://lol.ee/

Väike kogumik erinevat huvitavat kraami :hat;
Pilt

Kasutaja avatar
numan
Postitusi: 161
Liitunud: 18 Jaan 2010, 22:10
Tsikkel: drag star

Re: Huumorit. Vol 1

Postitus Postitas numan »


kuzmitz
Postitusi: 961
Liitunud: 14 Jaan 2010, 13:21
Tsikkel: Olemas
Asukoht: Pajusti

Re: Huumorit. Vol 1

Postitus Postitas kuzmitz »

Kuidas saab untsuläinud pildi: http://ruinedphotos.com/images/index/page:1
PS. Mu meelest on parim pilt esimese lehe ülevalt kolmas :hat;
Ka kõige kehvem saabas jätab lumele jälje ja murduv puu teeb ka siis häält, kui keegi ei kuule seda...
Pilt

kuzmitz
Postitusi: 961
Liitunud: 14 Jaan 2010, 13:21
Tsikkel: Olemas
Asukoht: Pajusti

Re: Huumorit. Vol 1

Postitus Postitas kuzmitz »

Kui keegi veel ütleb, et meil on lund palju, siis :looma: :looma:
http://www.darkroastedblend.com/2010/02 ... =Bloglines

Kas SINA oled tõeline eestlane?
http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_ ... d=29359199
Ka kõige kehvem saabas jätab lumele jälje ja murduv puu teeb ka siis häält, kui keegi ei kuule seda...
Pilt

Kasutaja avatar
numan
Postitusi: 161
Liitunud: 18 Jaan 2010, 22:10
Tsikkel: drag star

Re: Huumorit. Vol 1

Postitus Postitas numan »

kuzmitz kirjutas:Kas SINA oled tõeline eestlane?
:mrgreen: nüüd veendusin et ma ei ole, kuigi meie õlu ON maailma parim (tõestatud) ja jaanipäeval PEAB grillima tulgu või maailmauputus :rain:

Kasutaja avatar
boob
RRRC
Postitusi: 1192
Liitunud: 12 Jaan 2010, 23:46
Tsikkel: Honda Crosstourer VFR1200 DCT
Telefon: 5013912
Asukoht: Tapa

Re: Huumorit. Vol 1

Postitus Postitas boob »

Heh, ma siis tunnistan ka ülese, et olen tegelikult ainult poolenesti kodumaine toodang :lol:

Ja lugedes järgnevat, tuli silmanurka pisike heldimuspisar :twisted:
Kas Sa oled sündinud enne 1980. aastat?

Kui “jah”, siis loe, palun, edasi!

Sa oled sündinud pärast 1980. aastat....

Tõmba uttu! Sa ei saa niikuinii sellest aru!

Jumala eest, kuidas on võimalik, et meie, kes me oleme sündinud 50/60/70-ndatel aastatel, oleme ikka veel elus?

Vastavalt teooriatele aastatest 2004-2005-2006 peaksime juba ammu surnud olema.



MIKS?



Loe edasi..

Me istusime autos ilma lasteistmeta, turvavööta ja õhkpadjata!

Meie voodi ja puust mänguasjad olid värvitud pliid ja kaadmiumi täis värvidega.

Trepi ülaosas ei olnud piiret, kes astus liiga kaugele, potsatas alla.

Kui sa oma voodis ärkasid, ei kuulnud sind keegi. Kui midagi juhtus, pidid sa kõigest kõrist karjuma, et vanemad sind kuuleksid.

Ohtlike ainetega pudeleid ja isegi kõikvõimalikke ravimipudeleid sai kergesti oma kahe käekese ja piiratud motoorikaga avada.

Uksed ja väravad käisid kergesti kinni ja kui sinu sõrmed sinna vahele jäid, siis said nad haiget.

Sa istusid jalgratta pakiraamil ja püüdsid sadulavedrudest kinni hoides seal püsida.

Kiivrit ei kantud ka sääreväristajaga sõites, rääkimata siis jalgrattast

Vett jõime me kraanist ja mitte pudelist.

Küllap olid olemas nii värv- kui aroomiained. Nii punast, rohelist või kollast limonaadi nagu tol ajal, tänapäeval enam ei tehta.

Näts pandi õhtul öökapi nurgale ja järgmisel päeval rändas see lihtsalt uuesti suhu.

Koolis olid meil ainult ühesuurused nii toredalt ohtliku klapiga pingid.

Meie kingad olid alati juba venna, õe, või kellegi teise sugulase kantud. Ka sinu jalgratas oli kas liiga suur või liiga väike.

Jalgrattal ei olnud käike ja kui kumm katki läks, õpetas isa varsti selgeks, kuidas seda ise lappida.

Varahommikul läksime kodust välja ja tagasi jõudsime alles siis, kui tänavavalgustus oli põlema hakanud. Vahepeal ei teadnud keegi, kus me olime ja mobiiltelefone meil ka ei olnud.

Metsas ega pargis ei olnud mänguväljakuid ega murjanite kogunemispaiku

Kui me tahtsime sõbrale külla minna, siis lihtsalt läksime. Polnud tarvis enne helistada ega kokku leppida. Ka täiskasvanuid ei olnud kaasas.

Me sõime küpsiseid ja rohke ehtsa võiga võileibu, aga me ei läinud paksuks.

Me jõime sõpradega ühest pudelist ja haigeks ei jäänud sellest keegi.

Meil ei olnud Playstationit, Nintendot, X-boxi, 64 telekanalit, videot, DVD-d, Surround soundi, oma telekat, arvutit ega internetti. Meil olid sõbrad!

Telekas algasid saated alles kell kuus õhtul. Siis tuli tund aega midagi lõbusat lastele ja häda sellele, kes söandas püsti tõusta ja teise kanali nuppu vajutada (nupud olid ainult aparaadi küljes).

Isa otsustas, mida ja kui kaua vaadatakse.

Me lõikasime endale näppu, murdsime luid, kukkusime hambaid välja ja mõnikord saime lisaks veel jalaga tagumikku.

Me võitlesime, peksime üksteist oimetuks ja ükski täiskasvanu ei teinud teist nägugi.
Keegi ei riputanud rahulippu aknale lehvima

Pedagoogiliselt korrektsed mänguasjad meisterdasime endale ise, tagusime kaikaga palle, ehitasime ratastega seebikaste ja märkasime alles mäest alla jõudes, et olime unustanud pidurid...

Me mängisime tänaval jalgpalli ja kaasa võis mängida ainult see, kes hästi mängida oskas; kes nii hästi ei osanud, pidi pealt vaatama ja õppima pettumusest üle saama.

Kooliski oli lolle lapsi. Nad tulid ja läksid siis kui teisedki ja õppisid samu asju. Mõnikord jäid nad istuma ja selle üle ei vaieldud, ka mitte lastevanemate koosolekul. Õpetajal oli alati õigus!

Lõunavõileivad tegime endale ise ja kui unustasime need teha, siis koolist ei saanud midagi osta! Kui leivakoorik sulle ei meeldinud, siis olid lihtsalt terve päeva natuke näljasem kui teised!

Kooli sõitsime jalgrattaga, täitsa üksi, talvel ka.

Kui ema sulle hüvastijätuks ukselt lehvitas, olid sa memmekas.

Kui sa pahandust tegid, olid vanemad miilitsaga ühel meelel. Nad tulid sulle järele,
aga ei ostnud sind välja. Meie tegudel olid tagajärjed ja nende eest ei saanud end peita.

Me olime vabad, mõnikord läks hästi mõnikord vedas viltu ja me vastutasime. Pidime õppima sellega toime tulema.

Meie põlvkonnast on tulnud palju inimesi, kes oskavad probleeme lahendada, uuenduslikult töötada ja selle nimel riskile välja minna – ning ei häbene tagajärgi.



Kas SINA kuulud ka nende hulka?

ÕNNITLEN!
ME OLIME KANGELASED!


Kas Sina oled sündinud pärast 1980. aastat? Sa oled ääretult visa, kui loed ikka veel edasi, mis?

Nüüd sa siis tead, memmekas, mis tähendab olla kangelane!
Pilt

RaigoR
Postitusi: 87
Liitunud: 18 Jaan 2010, 18:01
Tsikkel: Honda CBR600F/Yamaha R1
Asukoht: Rakvere

Re: Huumorit. Vol 1

Postitus Postitas RaigoR »

See viimane tekst viskas küll vähe kopsu üle maksa, eriti see viimane lause. Selle teksti looja"kangelasega" tahaks küll näost näkku kohtuda ja õpetada kuidas käib inimeste lahterdamine. Mitte et selles tekstis midagi valet juttu oleks, mõistan täielikult seda tänapäeva noorte elustiili, aga huumor!? PS!Olen sündinud 1990a.
Annan loa oma rämpspost kustutada, kellele ette jääb!

kuzmitz
Postitusi: 961
Liitunud: 14 Jaan 2010, 13:21
Tsikkel: Olemas
Asukoht: Pajusti

Re: Huumorit. Vol 1

Postitus Postitas kuzmitz »

RaigoR kirjutas:See viimane tekst viskas küll vähe kopsu üle maksa, eriti see viimane lause. Selle teksti looja"kangelasega" tahaks küll näost näkku kohtuda ja õpetada kuidas käib inimeste lahterdamine. Mitte et selles tekstis midagi valet juttu oleks, mõistan täielikult seda tänapäeva noorte elustiili, aga huumor!? PS!Olen sündinud 1990a.
Annan loa oma rämpspost kustutada, kellele ette jääb!
Raigo, see on vanainimeste, ehk nõuka-aegse väljalaskega inimeste huumor nooremate üle :beer: . Kunagi hakkad oma lastele kah rääkima, et "meie omal ajal...". Mina ei näe siin mitte midagi pahatahtlikku, vaid kiiksuga huumorit.
Aga teemasse kah:
Pilt
Ka kõige kehvem saabas jätab lumele jälje ja murduv puu teeb ka siis häält, kui keegi ei kuule seda...
Pilt

Kasutaja avatar
maiasmokk
RRRC juhatus
Postitusi: 465
Liitunud: 18 Jaan 2010, 13:06
Tsikkel: K1200GT
Asukoht: Lemmküla

Re: Huumorit. Vol 1

Postitus Postitas maiasmokk »

veidike lugemist...

Naine istus mu kōrvale diivanile ja ma klõpsisin parasjagu telekas kanaleid.
Ta küsis et mida täna digiboksi pealt näeb.
"Tolmu."
Ja tüli algas


---------------------
Ma vaatasin naisega voodis pikutades saadet "Kes tahab saada miljonäriks"
Ma küsisin, et kas ta tahaks seksida
Ta ütles ei.
Ma küsisin, et kas see on ta lõplik vastus.
Ta isegi ei vaadanud minu poole ja ütles et jah.
Ma ütlesin, et ma tahaks siis sõbrale helistada.
Ja tüli algas


----------------------
Laupäeva hommikul tõusin ma varavalges, panin tasakesi riidesse, pakkisin
omale lõunasöögi kaasa ja hiilisin garaazhi. Kinnitasin paadikäru minibussi
taha ja üritasin mussoonitaolisse vihmahoogu tagurdada. Tuul oli 50 miili
tunnis nii et ma sõitsin tagasi garaazhi ja kuulasin raadiost ilmateadet.
Tuli välja, et terve päeva jooksul pole ilma paranemist oodata.
Ma läksin tagasi tuppa, võtsin vaikselt riidest lahti, pugesin voodisse teki
alla ja liibusin oma naise selja vastu teda kaisutades ning veidi erilisema
ootusega sositasin talle kõrva, "väljas on kohutav ilm!"
Mu armastav abikaasa vastas, "kujutad sa ette, mu napakas mees on selle
ilmaga väljas kalal!"
Ja tüli algas


-------------------------
Mu naine hakkas vihjeid tegema, et ta tahab meie peatseks aastapäevaks
midagi kingituseks.
Ta ütles, et ta tahab midagi läikivat, mille näidik lendaks 0st 150ni kolme
sekundiga.
Ma ostsin talle vannitoakaalu.
Ja tüli algas...


-----------------
Kui ma eile õhtul koju jõudsin nõudis mu naine, et ma viiks ta kusagile
kallisse kohta. Ma viisin ta bensiinijaama.
Ja tüli algas


---------------- ----
Peale töölt lahkumist läksin end kohalikku p ensioniametisse pensionäriks
registreerima. Proua, kes minuga tegeles küsis mu vanuse tõestamiseks
juhiluba või passi. Ma pistsin käe põuetaskusse ja ehmatasin, et olin
rahakoti koju jätnud. Vabandasin teenindaja ees, et olin asjata aega
kulutanud ja et pean koju minema ja hiljem tagasi tulema.
Proua aga käskis mul särgi eest lahti nööpida. No nii ma siis tegingi, särgi
alt tulid nähtavale hallisegused rinnakarvad ja proua teatas, et sellest
talle tõestuseks piisab ja täitis mu avalduse ära.
Kui ma koju jõudsin rääkisin ma lõbustatult naisele kuidas mul
pensioniametis läks.
Mu naine vastas: "sa oleks pidanud hoopis püksid alla laskma. Oleks
invaliidsuspensionile saanud"
Ja tüli algas


-------------------
Ma istusin naisega kooli kokkutulekul peolauas ja ma vahtisin üht purjakil
daami, ke s üksinda laua taga napsutas.
Mu naine küsis, et kas ma tunnen teda.
"Jah," ohkasin ma, "ta on mu vana pruut. Ma kuulsin, et ta hakkas hirmsasti
jooma kui me tookord aastaid tagasi lahku läksime ja et ta polegi sealtmaalt
kaine olnud!"
"Oh issand, kes oleks arvanud, et keegi nii kaua seda rõõmu tähistab!"
Ja tüli algas


------------------
Naine seisis alasti magamistoa peegli ees. Talle ei meeldinud see, mida ta
nägi ja ta ütles oma abikaasale: "Ma tunnen ennast kohutabalt, ma näen välja
vana, paks ja kole. Sa võiksid mulle komplimendi teha, et ma ennast paremini
tunneks!"
"Kallis, sul on kohutavalt hea silmanägemine!"
Ja tüli algas..
************************
Naine mõtleb järeltulevatele põlvedele, mees eesminevatele säärtele.
Pilt
58sadakaheksakümmendüheksanull58

Vasta